Sinulla ei ole tuotteita ostoskorissa.
Yhteensä
0,00 €
Yksityiskohdat
Kasutamine:
Rasvaeraldajaid kasutatakse toitlustusettevõtete või erinevate tööstusettevõtete heitvete edasisuunamisel kanalisatsioonivõrku, eraldades heitveest loomsed ja taimsed rasvad ning õlid.
Rasvaeraldaja tööpõhimõte seisneb selles, et tänu erikaalude vahele tõusevad rasvad ja õlid eraldajais pinnale ja puhastunud vesi voolab edasi kanalisatsioonivõrku. Nii tagatakse süsivesinike ja rasvade sisaldus reovees alla 25 mg/l vastavalt Euroopa Ühenduse standarditele EVS-EN1825-1:2004.
Rasvaeraldaja on kombineeritud liivamudaeraldajaiga, mis eraldab saastunud veest raskemad osakesed. Eraldaja järele on võimalik paigaldada kontrollkaev koos sulgarmatuuriga. Võimalikud lisad: - Malmluuk - Plastluuk - Tasemeandur
RASVAERALDAJA PAIGALDAMINE
Rasvaeraldajate paigaldamiseks on vajalik kaevata kaevis, mille mõõtmed võimaldavad teostada kaevise nõuetekohast tagasitäidet ning pinnase tihendamist. Parimad kaevise täitematerjalid on killustik või kruus. Paigutamise lihtsus ja korraliku toetuspinna saavutamine minimaalse tihendamisvajadusega muudavad need materjalid täitematerjalidena ideaalseks. Kaeviku täitematerjal peab olema puhas, sorteeritud, vabalt voolav ning ei tohi sisaldada jääd, lund, savi, orgaanilisi materjale ega liiga suuri ja raskeid kehasid, mis võivad kaevisesse paigaldatud toodet langedes kahjustada. Täitematerjali minimaalne puistetihedus on 1500 kg/m3. Kivikillustik Killustiku osakeste suurus peab olema fraktsiooniga 4...20 ning materjal tohib läbida 2,4 mm avadega sõela ainult kuni 3% ulatuses.
Kruus
Kruus tohib läbida 2,4 mm avadega sõela ainult kuni 3% ulatuses. Materjal peab olema ümar herneterade sarnane kruus, fraktsiooniga 4...20.
Liiv
Liiv peab olema korralikult sorteeritud ja materjal tohib läbida 75 μm avadega sõela ainult kuni 8% ulatuses. Fraktsiooniga 0...2. Liiva/kruusa segud Liiva ja kruusa segusid tohib kasutada eeldusel, et koostisosad vastavad ülaltoodud kruusa, killustiku ja liiva nõuetele. Kaevise aluskiht Kaevise põhjale või betoonplaadile tuleb paigaldada vähemalt 200 mm paksune horisontaalne kruusa- või killustikutäidise kiht. Seejärel tuleb asetada mahuti kihile ning vajadusel ankurdada.
Kaevise Täitmine
Rasvaeraldajate ümbrus tuleb täita 300 mm tihendatud liiva- või kruusakihtide kaupa kuni sissevoolutoruni. Täidis tuleb korralikult tihendada, eriti mahuti külgede, jalgade vahelt, otste ja toruühenduste alt ning ümbert. Täidise tihendamiseks tuleb kasutada 50 x 100 mm puidust lauda. Mahutisse tuleb valada paralleelselt tagasitäitetöödega vett kuni hetke tagasitäite tasemeni.
Ankurdamine Ankurdamise eesmärk on kindlustada püünise fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine pinnaseveest tekkiva üleslükkejõu tagajärjel. Kui on välja arvutatud, et rasvaeraldajate kohal oleva pinnase mass on toote ülestõusmise vältimiseks ebapiisav (ühe mahuti pinnale kerkimise vältimiseks piisab harilikult kattekihist, mille paksus moodustab 0,7 mahuti läbimõõdust), tuleb teostada toote ankurdamine betoonist alusplaatide või liiprite abil. Ankurduspunktid peavad asuma iga 1 m järel, kuid neid ei tohi olla vähem kui kaks.
Betoonist alusplaat
Betoonist alusplaadi vajaduse korral peab see koosnema vähemalt 200 mm paksusest raudbetoonist. Alusplaat peab ulatuma vähemalt 300 mm mahuti külgedest kaugemale ning peab olema vähemalt sama pikk, kui mahuti kogupikkus.
Ankurdusrihmad peavad olema valmistatud nailonist või muust mittemetallmaterjalist, mis peab vastu ümbritsevale keskkonnale pinnaseveest tulevale üleslükkejõule. Toote vigastamise vältimiseks tuleb vältida rihmade liigset pingutamist. Kui kaevis täitub paigaldamise ajal veega, tuleb kaevis pumba abil veest tühjendada.
RASVAERALDAJA PAIGALDAMINE SÕIDUTEE ALLA
Liikluse alla jäävate rasvaeraldajate peal oleva täidise paksus peab olema vähemalt 500 mm. Selle peale tuleb paigaldada 150 mm paksune raudbetoonist koormustasandusplaat. Plaat peab igas suunas ulatuma vähemalt 300 mm mahutist kaugemale.
NB.Raudbetoonist koormustasandusplaati tuleb kasutada ka liikluse alla mittejäävate mahutite peal alati, kui hoolduskaevu kõrgus on suurem kui 2500 mm.
Rasvaeraldajaid kasutatakse toitlustusettevõtete või erinevate tööstusettevõtete heitvete edasisuunamisel kanalisatsioonivõrku, eraldades heitveest loomsed ja taimsed rasvad ning õlid.
Rasvaeraldaja tööpõhimõte seisneb selles, et tänu erikaalude vahele tõusevad rasvad ja õlid eraldajais pinnale ja puhastunud vesi voolab edasi kanalisatsioonivõrku. Nii tagatakse süsivesinike ja rasvade sisaldus reovees alla 25 mg/l vastavalt Euroopa Ühenduse standarditele EVS-EN1825-1:2004.
Rasvaeraldaja on kombineeritud liivamudaeraldajaiga, mis eraldab saastunud veest raskemad osakesed. Eraldaja järele on võimalik paigaldada kontrollkaev koos sulgarmatuuriga. Võimalikud lisad: - Malmluuk - Plastluuk - Tasemeandur
RASVAERALDAJA PAIGALDAMINE
Rasvaeraldajate paigaldamiseks on vajalik kaevata kaevis, mille mõõtmed võimaldavad teostada kaevise nõuetekohast tagasitäidet ning pinnase tihendamist. Parimad kaevise täitematerjalid on killustik või kruus. Paigutamise lihtsus ja korraliku toetuspinna saavutamine minimaalse tihendamisvajadusega muudavad need materjalid täitematerjalidena ideaalseks. Kaeviku täitematerjal peab olema puhas, sorteeritud, vabalt voolav ning ei tohi sisaldada jääd, lund, savi, orgaanilisi materjale ega liiga suuri ja raskeid kehasid, mis võivad kaevisesse paigaldatud toodet langedes kahjustada. Täitematerjali minimaalne puistetihedus on 1500 kg/m3. Kivikillustik Killustiku osakeste suurus peab olema fraktsiooniga 4...20 ning materjal tohib läbida 2,4 mm avadega sõela ainult kuni 3% ulatuses.
Kruus
Kruus tohib läbida 2,4 mm avadega sõela ainult kuni 3% ulatuses. Materjal peab olema ümar herneterade sarnane kruus, fraktsiooniga 4...20.
Liiv
Liiv peab olema korralikult sorteeritud ja materjal tohib läbida 75 μm avadega sõela ainult kuni 8% ulatuses. Fraktsiooniga 0...2. Liiva/kruusa segud Liiva ja kruusa segusid tohib kasutada eeldusel, et koostisosad vastavad ülaltoodud kruusa, killustiku ja liiva nõuetele. Kaevise aluskiht Kaevise põhjale või betoonplaadile tuleb paigaldada vähemalt 200 mm paksune horisontaalne kruusa- või killustikutäidise kiht. Seejärel tuleb asetada mahuti kihile ning vajadusel ankurdada.
Kaevise Täitmine
Rasvaeraldajate ümbrus tuleb täita 300 mm tihendatud liiva- või kruusakihtide kaupa kuni sissevoolutoruni. Täidis tuleb korralikult tihendada, eriti mahuti külgede, jalgade vahelt, otste ja toruühenduste alt ning ümbert. Täidise tihendamiseks tuleb kasutada 50 x 100 mm puidust lauda. Mahutisse tuleb valada paralleelselt tagasitäitetöödega vett kuni hetke tagasitäite tasemeni.
Ankurdamine Ankurdamise eesmärk on kindlustada püünise fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine pinnaseveest tekkiva üleslükkejõu tagajärjel. Kui on välja arvutatud, et rasvaeraldajate kohal oleva pinnase mass on toote ülestõusmise vältimiseks ebapiisav (ühe mahuti pinnale kerkimise vältimiseks piisab harilikult kattekihist, mille paksus moodustab 0,7 mahuti läbimõõdust), tuleb teostada toote ankurdamine betoonist alusplaatide või liiprite abil. Ankurduspunktid peavad asuma iga 1 m järel, kuid neid ei tohi olla vähem kui kaks.
Betoonist alusplaat
Betoonist alusplaadi vajaduse korral peab see koosnema vähemalt 200 mm paksusest raudbetoonist. Alusplaat peab ulatuma vähemalt 300 mm mahuti külgedest kaugemale ning peab olema vähemalt sama pikk, kui mahuti kogupikkus.
Ankurdusrihmad peavad olema valmistatud nailonist või muust mittemetallmaterjalist, mis peab vastu ümbritsevale keskkonnale pinnaseveest tulevale üleslükkejõule. Toote vigastamise vältimiseks tuleb vältida rihmade liigset pingutamist. Kui kaevis täitub paigaldamise ajal veega, tuleb kaevis pumba abil veest tühjendada.
RASVAERALDAJA PAIGALDAMINE SÕIDUTEE ALLA
Liikluse alla jäävate rasvaeraldajate peal oleva täidise paksus peab olema vähemalt 500 mm. Selle peale tuleb paigaldada 150 mm paksune raudbetoonist koormustasandusplaat. Plaat peab igas suunas ulatuma vähemalt 300 mm mahutist kaugemale.
NB.Raudbetoonist koormustasandusplaati tuleb kasutada ka liikluse alla mittejäävate mahutite peal alati, kui hoolduskaevu kõrgus on suurem kui 2500 mm.
